– ära kuluma ‹v› 1vaja, tarvis olema või minema; kasuks tulema ▫ Eks praeguses töös kulu kõik eelnevalt omandatu ära. 2koledaks või kasutamiskõlbmatuks kuluma ▫ Kott on mõne koha pealt päris ära kulunud. 3otsa saama, ära kasutatud saama ▫ Lotovõiduna saadud raha kulus ära aastaga.